Sada last Maalehe matil

Paide E-Piima Spordihallis nähti nädalavahetusel tõelist kuulsuste paraadi eesotsas maailmameistrite ja kaitseväe juhatajaga. Peeti Maalehe III maadlusturniiri.

Eestlasest maailmameister maadluses on haruldus. Seda haruldasem tundus, et jaanuaris 87aastaseks saanud elav legend August Englas pühapäeval Paides viibis ja noori matimehi huviga jälgis.

Võistlus, täpsemalt öeldes III Maalehe ja Maaspordikeskuse auhinnavõistlused vabamaadluses, väärisid vaatamist.

Maadleja võib, mees peab

Platsis oli rohkem kui sada tüdrukut ja poissi ning seda vaatamata tõsiasjadele, et lapsi satub sporditrenni üha vähem ja elu pakub palju hõlpsamaid harrastusi kui vabamaadlus.

Kui aga vastase saab selili panna maailmameistri enda silme all…

Loomulikult on Englas laste jaoks ehk liigagi ajalugu – nende vanaisad-vanaemad sündisid siis, kui vägilane juba maailmameistriks tuli.

Aga võib-olla sobiks siis palju värskem maailmameister Heiki Nabi, kuigi ka tema hiilgevõidust sai mullu viis aastat? On ju noor mees juba nime andnud seeriavõistlusele “Nublust Nabiks”. Ning kohal oli ta ka Paides.

Pisut murelikul ilmel jälgis võistlejaid Maaspordikeskuse nõukogu esimees Johannes Kert, endine kaitseväe juhataja ja nüüdne kaitseministeeriumi nõunik.

Tema murel on kaks poolt. Ühest küljest seisab ta selle eest, et maadluse pikaajaline tava Eestis ikka jätkuks. Ning teisest küljest, et poistest ikka mehed kasvaksid. Sellised, kellel hea kehakool ja võitluslik meel. Sellised, kes verest välja ei löö.

Praegu võib aga tõdeda, et mitmedki löövad verest välja. Juba siis, kui ülem sõjaväes valjemat häält teeb – nii hindab Kert.

Treenerid mati kõrval tegid Paides ka parajalt kõva häält. Kord tuli võistlejail ju puudu oskustest, kord tahtest.

Õnneks lahkusid matilt nuttes vähesed – kuigi maadlus on ala, kus haiget tegemine on ka võidu saavutamise üks võimalikke vahendeid.

Tüdrukud ka ei nutnud. Pigem oli mitme tüdruku silmis sädet isegi rohkem kui poistel.

Eesti maadluse esitüdruku Epp Mäe õde Tuule Sireli tegi igatahes 52 kg finaalis Jessica Omanni selja veenva ülekaaluga prügiseks.

“Loodus ei salli tühja kohta,” hindab Kert tüdrukute sobivust maadlusmatile. “Tänapäeval on naised ka sõjaväelased.”

Ning veel: tüdrukute tegelemine maadlusega võib lisada motivatsiooni poistelegi.

40 korda lõuga

Maalehe turniir on omapärane selle poolest, et võistlejad läbivad ka kehalised katsed. Selles osales tänavu 105 maadlejat – 88 poissi ja 17 tüdrukut.

Parimad tulemused üksikutel aladel olid järgmised.

– Rippes lõuatõmbamine: Meelis Valge, Lapiti, 40 korda.

– Jõutõmme tõstekangiga: Kustas Metsma, JMM, 175 kg.

– Kolme joone jooks: Hendrik Orion, Põltsamaa, 15,77 sek.

– Sillaringid: Nikita Tšehhonin, Kuldkaru, 10,03 sek.

– Paigalt kaugushüpe: 63 kg, Gleb Belokurov, Kuldkaru, 2,61 m.

Turniiri parimaks klubiks tunnistati Järvamaa Matimehed.

Maaspordikeskuse stipendium, 1500 eurot, määrati olümpiakandidaat Epp Mäele. Võrdluseks – Johannes Kerdi hinnangul kulub olümpiasportlase aastaseks ettevalmistamiseks 25 000 eurot.

Nikita Tšehhonin Ida-Virumaalt sai kaitseväe juhataja auhinna võitlusliku maadluse eest, selle andis üle Riho Terras isiklikult.

Auhindu andsid Paides veel kahekordne maailmameister August Englas, maailmameister Heiki Nabi, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, Järva maavanem Tiina Oraste jt.

Lootus ei kao

Mis aga saab Maaspordikeskuse suurplaanist, raskejõustikukeskusest Koerus?

“Plaanime jätkuvalt keskusele spordihoone ehitada, kus rahvusvahelisi maadluslaagreid korraldada,” lausub Kert. “Praegu käivad aga nii riik kui ka ettevõtjad rahaga ümber konservatiivselt.”

Võimalus, et Koeru keskkooli gümnaasiumiosa kinni võidakse panna, muidugi raskendab ettevõtmist, ent lootus ei kao.

“Maalehe ja Maaspordikeskuse IV vabamaadlusturniir tuleb aga kindlasti,” lausub Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik.

Allikas: www.maaleht.ee